Puust ette ja punaseks – FIBA 3×3 reiting

235 päeva pärast ehk 1. novembril 2019 on selge, kas Eesti pääseb 3×3 korvpallis Tokyo olümpiamängudele või 2020. aasta maikuus toimuvale olümpiamängude kvalifikatsioonile.

Teen “puust ette ja punaselt” selgeks mida peaks selleks tegema, et Eesti 3×3 korvpallis Tokyo olümpiale pääseks.

Tokyo olümpiale ja olümpia kvalifikatsioonile 3×3 korvpallis pääsemise aluseks on riigi 3×3 reiting, mis koosneb 100 mängija üheksast paremast tulemusest viimase kalendriaasta jooksul. Lühidalt tähendab see (Exceli) tabelit, milles on 100 rida ja 9 veergu ehk kokku 900 tulemust, mis kokku annavad riigi reitingu vastavas kategoorias (mehed ja naised eraldi).

Eesti naiste TOP100 mängja 3×3 tabel näeb 11.03.2019 seisuga välja järgmine:

Naiste 3×3 tabel on hetkel veel suhteliselt kole, kuna selles on paljud “tühjad augud” ehk paljudel mängjatel on veel puudu 9 korda osalust ning tabelis on punasega märgitud lahtrid, mis kaovad ära ehk need punktiskoorid pärinevad enne 1. novembrit 2018. Sellegipoolest on Eesti naiste 3×3 korvpall nende punktidega hetkel maailma 7. kohal. Kui oleme 1. novembriks 2019 maailma TOP4 seas, siis saame Eesti naistele otsepääsme Tokyo olümpiale!

Meeste TOP100 mängija 3×3 tabel on paraku veel koledam, kuigi selles on auke vähem. Meeste 3×3 tabel on üleni punane, kuna vaid mõned üksikud tulemused sellest on pärit peale 1. novembrit 2018. Tabel on niivõrd punane, et ei hakka sellest isegi pilti jagama.

Sellegipoolest oli Eesti meeste 3×3 tabel enne 1. novembrit 2018 väga ilus (sest selle päevani ei olnud see punane), kuna tänu sellele tabelile ehk tänu 100 mängija koondpunktidele sai Eesti ühena 17 riigist otsepääsme selle aasta juunis Amsterdamis toimuvatele FIBA 3×3 maailmameistrivõistlustele. Olen korduvalt öelnud, et Eesti 3×3 koondisesse kuuluvad 100 mängijat, kes on oma tulemustega iga aasta 1. novembril TOP100 seas.

Ei Kotsar-Dorbek-Puidet-Järveläinen ega ükski teine mängija, keda Eesti 3×3 peatreener plaanib sel aastal 3×3 MM-i koondisesse valida, ei saaks FIBA 3×3 MM-ile minna, kui Eesti ei oleks sinna pääset saanud. Seega – kõigi mängijate panus on oluline!

Eesti 3×3 korvpallil on 2 eesmärki

1. Pääseda FIBA 3×3 tiitlivõistlustele (OM, MM, EM, Euroopa Mängud).

2. Tuua turniirilt ära kõrge koht.

Teise eesmärgiga ei saa 3×3 peatreener ega mängijad tegeleda, kui esimene eesmärk ei ole täidetud. Esimest eesmärki on Eesti 3×3 korvpall pea iga aasta täitnud, näiteks FIBA 3×3 MM-i finaalturniirist oleme alates 2012 eemale jäänud vaid ühel aastal (2016). Selleks on kõige suurema panuse andnud eelkõige suvine 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste sari, kuid üha rohkem ka muud 3×3 turniirid (a’la Puhja, YliPall jt). Teisest eesmärgist jäime eelmisel aastal “surnud ringiga” napilt eemale ehk saime maailma 9 koha.

Ainus olümpiamängude pallimängu ala, kus juba 99 päeva pärast (18.-23.06.2019) mängib Eesti koondis ametlikel maailmameistrivõistlustel, on 3×3 korvpall! 

11.03.2019 Rivo Vesiku täpsustus: ka Eesti rannavollel on võimalus olemas!

Lühidalt kokkuvõttes tuleb lähima 235 päeva jooksul nii meeste kui naiste arvestuses tuua ära 900 maksimaalselt head tulemust ehk täita tabel võimalikult suure punktiskooriga. Selleks on vajalik:

• võimalikult palju 3×3 turniire enne 1. novembrit 2019.
• turniiri igas võistlusklassis peab osalema vähemalt 12 võistkonna jagu mängijaid, kuna alla 12 võistkonna osalusega saavad kõik mängijad vähem FIBA 3×3 reitingupunkte.
• kõrgeid tulemusi tuleb tuua ka välisturniiridelt ja meeste arvestuses eelkõige FIBA 3×3 maailmaturnee osavõistlustelt ja põhietappidelt.

Kõik korvpallihuvilised saavad kaasa aidata sellele, et Eesti 3×3 koondis pääseks Tokyo olümpiale. Seda eelkõige 3×3 turniiride korralduse ja/või nendel osalemise läbi või siis aidates kaasa ala toetamisele, kus paraku pole tänaseni suvisel 3×3 sarjal peatoetajat. Sari siiski toimub ühel või teisel viisil. Etappide esialgsed ajad leiab siit.