5. mail kell 12:00 koguneb Eesti Korvpalliliidu tehnilise paneeli töörühm, et vaadata üle dokument, mille alusel tulevikus saavad kõik korvpallilplatsid kategooriad.

Dokumendile, millega on juba 4 kuud tööd tehtud, on andnud oma tagasisidet nii Eesti Spordiregister, väljakute ehitajad, mängijad, korraldajad kui muud huvilised. Kuna selle 9. versioon sai jällegi oluliselt täiendatud, siis kuni 4. maini on sellesse võimalik see uuesti üle vaadata ja omapoolseid kommentaare saata.

Muudatused on nii sõnalised kui sisulised. Esmalt definitsioonid:

• Korvpalliplats on sama kattega ala, millel asub üks või mitu korvpalli väliväljakut ja/või välikorvi.
• Korvpalli väliväljak on korvpalliplatsil asuv joonitud väljak. Kahe või enama 3×3 ehk poolväljaku puhul, mis võivad moodustada ka ühe või mitu täisväljakut nimetatakse, et korvpalliplatsil on korvpalli väliväljakud.
• Korvpalli välikorv on korvpalliplats, millel jooned puuduvad või ei ole äratuntavad (kulunud). Korvpalliplatsil võib olla ka mitu välikorvi.

Seega saab öelda, et Eesti korvpalli väliväljakute kaardil on hetkel 993 korvpalliplatsi, kuid seda kui palju on meil korvpalli väliväljakuid ja kui palju välikorve, on keeruline hetkel hinnata. Näiteks eelmisel aastal uue katte ja korvid saanud Kristiine korvpalliplatsil on viis 3×3 väljakut (s.h. kaks 5×5 väljakut) ning kaks välikorvi.

Kuna korvpalliplats on sama kattega ala, siis näiteks Snellis, kus on hetkel nii plastik- kui asfaltkattega väljakud, on tegelikult kaks korvpalliplatsi, millest ühel on neli ja teisel kaks väljakut.

Juhendi eesmärk

Korvpalliplatside kategooriate juhendi loomise peamine eesmärk ei ole siiski statistilise ülevaate saamine. Oluliselt tähtsamaks on info ja tähelepanu uute välikorvpalliplatside ehitamisele ja olemasolevate renoveerimisele, et väljakute haldajatel tekiks motivatsiooni platse ehitada, korras hoida ja kategooria tingimustele vastata.

Korvpalliplatsi olulised elemendid

1. Korvpallirõngas. Rõngas peab olema tugev ja välitingimustesse mõeldud. Kui rõngas puudub, siis ei saa ka palli peale visata. Tulevikus on plaanis arhiveerida kõik väljakud, millel rõngas on puudu rohkem kui 1-aasta.
2. Väljaku jooned.  Korvpalliplats, millel jooned on liigselt kulunud või puuduvad, ei ole korvpalliväljak. Tegemist on III kategooria korvpalliplatsiga, kus on välikorvid. Hinnanguliselt puuduvad jooned ca 50% hetkel teadaolevatest korvpalliplatsidest.
3. Korvpallikonstruktsiooni puhul ei ole oluline selle kuju ja välimus (vastupidav peab siiski olema), kuid I kategooria väljakute puhul asub korvpallikonstruktsioon FIBA 3×3 nõuete järgi vähemalt 90cm kaugusel otsajoonest.
4. Korvpallilaud on I kategooria väljakutel originaalmõõtmetes ja läbipaistev.
5. Väljaku kate ei määra väljaku kategooriat, küll aga annab sellele tähise. Kallimate katete puhul (a’la plastik) tasub kindlasti investeerida ka konstruktsiooni ja korvpallilauda.

Lae alla ja loe läbi “Korvpalliplatside kategooriad” alusdokumendi mustandi 9. versioon. Mõtle, kas sinu kodukoha korvpalliväljak on tegelikult korvpalliplats, millel on välikorvid (näiteks puuduvad sellel jooned) või kumma väliväljaku kategooria alla see kvalifitseerub.

Kommentaarid ja tagasiside saada 4. maiks: reigo@basket.ee