Korvpalliplatside kaardil on 100 000 vaatamist

Eesti korvpalliplatside kaart sai 2021 aasta lõpus kokku 100 000 vaatamist. Kahe aasta jooksul on kaardile kantud 1039 korvpalliplatsi, millest 47 on plastikkattega, 59 tartaankattega, 46 puitkattega ning 887 kõva ja muu kattega.

Kaardil on mitmeid eesmärke, üheks peamiseks on saada ja anda ülevaade õueväljakute hetkeseisust seda nii korvpalluritele kui väljakute haldajatele. See on andnud paljudele motivatsiooni väljakuid külastada ja mitmetel juhtudel neid ka parandada.

Kaardil olevaid platse on aitanud koguda rohkem kui 150 korvpallisõpra üle Eesti.

Korvpalliplatside kategooriad

2021. aasta maikuus kinnitas Eesti korvpalliliidu töörühm korvpalliplatside kategooriad. Juhendi saavad kõik huvilised alla laadida siit.

Juhend on juba aidanud mitmed uued platsid saada palju paremaks, näiteks Tallinnas, Vilde tee 120 uus korvpalliplats sai just seetõttu korvikonstruktsiooni, mis ei asu otsajoonel, läbipaistva tagalaua ning plastikkatte.

Järgmise sammuna on Eesti Korvpalliliidul koostöös Eesti Spordiregistriga määrata ära väljakute kategooriad ka spordiregistris.

Korv on kõige olulisem

Korvpalliplatsi kõige olulisemad elemendid on korvirõngas, laud ja konstruktsioon. Kui neid ei ole, siis on keeruline palli korvi visata.

Korvikonstruktsioon on isegi olulisem kui korvpalliplatsi kate. Eestis on ehitatud mitmeid uusi väljakuid, kus on tehtud suured investeeringud väljaku kattesse, kuid korvikonstruktsioon on pandud kõige soodsam ehk selline, mis tihti asub väljaku otsajoonel. Oluliselt parem ja mängijatele turvalisem lahendus on selline, kus korvpallikonstruktsioon asub otsajoonelt vähemalt 90cm kaugusel.

Mõõtmed ja vaba ala

Korvpalliplatside ehitusel ja renoveerimisel tasub arvestada, et väljaku külgedel peaks olema vähemalt 1,5 meetrit ning otsast vähemalt 2 meetrit vaba ala. See on ala, kuhu ei tohiks panna piirdeaeda, pinke, valgustust jms.

Plats või väljak?

Korvpalliplatsiks on iga koht, kus palli saab korvi visata. Korvpalliväljakuks saab aga nimetada vaid neid platse, kus jooned on arusaadavalt maas. Mitmes kohas saaks kevadel paari pintsitõmbega korvpalliplatsist väljaku.

Pall peab põrkama

Platsi katte juures on kõige olulisem, et pall peaks sellel põrkama. Kõik Eesti asukohad ei saa endale lubada plastikkatet, kuid isegi asfalt on kindlasti parem kui näiteks kunstmuru. Korralikule kõvakattele saab hiljem kasvõi ajutiselt ka plastikkatte peale panna.

Üks plastikkattega väljak võiks tulevikus siiski olla igas Eesti 79 omavalitsuses, s.h igas Tallinna linnaosas.

Kõik korvpallisõbrad võiksid visata pilgu kaardile ja kontrollida, kas oma kodukoha kossuplats on piltidega olemas. Kui mitte, siis võib teha pildi ja selle saata reigo@basket.ee

Ka korvpalliväljakute haldajad ja ehitajad on oodatud ühendust võtma (51 13 653, reigo@basket.ee), kuid esmalt tasub tutvuda korvpalliplatside juhendiga.